ITSPEA blogi

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Enamasti uute toodete loomisel lähtutakse eelkõige tavakasutaja soovidest ning vajadustest ning tähelepanuta jäävad erivajadustega inimesed. Vaatamata sellele on aga hilisajal hakatud rohkem panustama ka erinevate tugilahenduste/seadmete välja töötamisse justnimelt erivajadustega inimeste aspektist lähtudes.  Sellenädalase teema järgi tuli valida enda jaoks kõige uudsem tugilahendus. Minu jaoks on suuremas osas kõik need IT tugilahendused uudsed, kuna pole ise eriti nendega kokkupuutunud. Siin tooksin välja tugilahendust, mida kasutas kuulus füüsikateoreetik, kosmoloog, Cambridge´i ülikooli kosmoloogia keskuse teadusdirektor, Stephen Hawking. Hawking põdes amüotroofset lateraalskleroosi. 1980. aastatel suutis Hawking veel mingil määral kergete pöidlaliigustega abil suunata arvutikursorit, selleks et sõnu trükkida, kuid üsna peagi kaotas ta ka selle võime. T a ei saanud ka ise rääkida, vaid kasutas enesev

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Jakob Nielseni kasutatavuse kriteeriumid: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Positiivse näitena tooksin Piletilevi veebilehte, millega olen ise päris mitu korda kokku puutunud. Leht on visuaalselt üsna koloriitne ning seejuures ka täitsa hästi struktureeritud, mis teeb kasutamise üpris mugavaks ja lihtsaks (võimalik on teostada otsingut näiteks kalendri järg

Analüüsi üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara kui teenus (SaaS) on ärimudel, mida on tänapäeval tarkvaramaailmas väga eelistama hakatud. Paljudel tarkvaratoodetel on kadunud ära võimalus ühekordse tasu eest saada litsents teenuse kasutamiseks ning selle asemel tasuda nt. igakuiselt mingi kindel summa. Sellist tüüpi ärimudelit kasutavad näiteks DropBox, Cisco WebEx, GSuite, Netflix ja MS Office, millest enamust  iseloomustab kuutasu olemasolu. Microsofti näitel tooksin eraldi välja MS Wordi. Microsoft Word on tekstitöötluse programm, mille Microsoft 1983. aastal välja töötas. Sellest ajast saati on välja tulnud arvukalt uuendatud versioone, millest iga järgmine pakub enam funktsionaalsust ning sisaldab varasemaga võrreldes parema tehnoloogia. Muidugi selle soetamine pole üldsegi odav lõbu, kuid Microsoft pakub siinkohal litsentsipõhilist teenust, ehk sa piltlikult öeldes rendid neilt selle teenuse. Word pole muidugi ainus teenus, vaid neid on

Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Lugesin antud artikli eesti keeles läbi ja ausalt öeldes oli see viimase aja üks huvitavamaid lugemiskogemusi. Ma pakuks välja, et see võiks igale progejale olla mingil määral kohustuslikuks kirjanduseks. Kõigepealt, selles dokumendis oli palju häid märkusi ja mõtteid välja toodud, mis tegid selle lugemise väga põnevaks ja seejuures on see kindlasti ka väga kasulik dokument, mis on kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Antud dokumendis on iga etapp häkkeriks saamiseks ilusti välja toodud ja ära kirjeldatud. Seega arvan, et see on suurepärane juhis inimesele, kes tahab olla häkker, kuid ei tea täpselt kuidas selleks saada. Samuti kirjeldatakse dokumendis ka häkkeri põhioskuseid ning elustiili. Piisavalt oli ka viiteid erinevatele allikatele, õpetustele. Dokumendis seletati põhjalikult ka mõistete "häkker" ja "kräkker" erinevust ära. Kuigi, jah, minu arvates enamik inimesi ajab siiski