Postitused

14.nädal

Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Minu meelest on üheks suurimaks IT-turvariskiks pettused. Viimasel ajal on Eestis käivitunud suurem petukõnede laine, kus petturid end panga töötajana esindavad. Helistajad suhtlevad enamasti vene keeles ning väidavad justkui klient on andnud nõusoleku venekeelseks pangasuhtluseks vms. Kuid paraku on tegemist traditsiooniliste petukõnedega, millega tahetakse välja meelitada inimeste pangaparoole või pangakonto ligipääsu. Kahjuks paljusid suudetakse ka ära rääkida või veenda ning sel viisil tühjendada või võtta laene. Aja jooksul on petturite poolt kasutatavad meetodid ning veenmisviisid muutunud aina usutavamaks. Seepärast tuleb olla väga hoolas ning kindlasti kohe, kas telefoni toru maha panna või nõuda ametliku e-maili saatmist vms (loo

13.nädal

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Enamasti uute toodete loomisel lähtutakse eelkõige tavakasutaja soovidest ning vajadustest ning tähelepanuta jäävad erivajadustega inimesed. Vaatamata sellele on aga hilisajal hakatud rohkem panustama ka erinevate tugilahenduste/seadmete välja töötamisse justnimelt erivajadustega inimeste aspektist lähtudes.  Sellenädalase teema järgi tuli valida enda jaoks kõige uudsem tugilahendus. Minu jaoks on suuremas osas kõik need IT tugilahendused uudsed, kuna pole ise eriti nendega kokkupuutunud. Siin tooksin välja tugilahendust, mida kasutas kuulus füüsikateoreetik, kosmoloog, Cambridge´i ülikooli kosmoloogia keskuse teadusdirektor, Stephen Hawking. Hawking põdes amüotroofset lateraalskleroosi. 1980. aastatel suutis Hawking veel mingil määral kergete pöidlaliigustega abil suunata arvutikursorit, selleks et sõnu trükkida, kuid üsna peagi kaotas ta ka selle võime. T a ei saanud ka ise rääkida, vaid kasutas enesev

12.nädal

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Jakob Nielseni kasutatavuse kriteeriumid: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Positiivse näitena tooksin Piletilevi veebilehte, millega olen ise päris mitu korda kokku puutunud. Leht on visuaalselt üsna koloriitne ning seejuures ka täitsa hästi struktureeritud, mis teeb kasutamise üpris mugavaks ja lihtsaks (võimalik on teostada otsingut näiteks kalendri järg

11.nädal

Analüüsi üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Tarkvara kui teenus (SaaS) on ärimudel, mida on tänapäeval tarkvaramaailmas väga eelistama hakatud. Paljudel tarkvaratoodetel on kadunud ära võimalus ühekordse tasu eest saada litsents teenuse kasutamiseks ning selle asemel tasuda nt. igakuiselt mingi kindel summa. Sellist tüüpi ärimudelit kasutavad näiteks DropBox, Cisco WebEx, GSuite, Netflix ja MS Office, millest enamust  iseloomustab kuutasu olemasolu. Microsofti näitel tooksin eraldi välja MS Wordi. Microsoft Word on tekstitöötluse programm, mille Microsoft 1983. aastal välja töötas. Sellest ajast saati on välja tulnud arvukalt uuendatud versioone, millest iga järgmine pakub enam funktsionaalsust ning sisaldab varasemaga võrreldes parema tehnoloogia. Muidugi selle soetamine pole üldsegi odav lõbu, kuid Microsoft pakub siinkohal litsentsipõhilist teenust, ehk sa piltlikult öeldes rendid neilt selle teenuse. Word pole muidugi ainus teenus, vaid neid on

10.nädal

Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Lugesin antud artikli eesti keeles läbi ja ausalt öeldes oli see viimase aja üks huvitavamaid lugemiskogemusi. Ma pakuks välja, et see võiks igale progejale olla mingil määral kohustuslikuks kirjanduseks. Kõigepealt, selles dokumendis oli palju häid märkusi ja mõtteid välja toodud, mis tegid selle lugemise väga põnevaks ja seejuures on see kindlasti ka väga kasulik dokument, mis on kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Antud dokumendis on iga etapp häkkeriks saamiseks ilusti välja toodud ja ära kirjeldatud. Seega arvan, et see on suurepärane juhis inimesele, kes tahab olla häkker, kuid ei tea täpselt kuidas selleks saada. Samuti kirjeldatakse dokumendis ka häkkeri põhioskuseid ning elustiili. Piisavalt oli ka viiteid erinevatele allikatele, õpetustele. Dokumendis seletati põhjalikult ka mõistete "häkker" ja "kräkker" erinevust ära. Kuigi, jah, minu arvates enamik inimesi ajab siiski

9.nädal

juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast. arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatili

8.nädal

 Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Nagu nädalateemast välja ka tuli, siis professionaali defineeritakse erinevalt ja iga inimese jaoks võib see veidi teist tähendust omada. Tooksin välja ühe lause, mis mulle eriti häält tegi: "Ta kasutab oma eriala tipptaseme tehnikaid, leiutab uusi ning õpetab neid ka teistele." Olen sellega päri, et proff on keegi, kes on oma tegevusalaga "sina peal", ehk oskab leida igasugustele mittestandartsetele probleemidele lahendusi - on kompetentne oma eriala küsimustes. Samuti, õige proff on see, kes hoomab oma erialast tervikpilti ning kellel on oma nägemus või alternatiivseid ideid probleemile lähenemisel ning hindab ka võimalikke riske, mis võivad tema otsusega kaasneda. Ka soov ja oskus teisi õpetada osutub määravaks.  Käsitöölist eristab profist eelkõige see, et ta ei pruugi asja nüansidesse niivõrd süveneda, kuid just käsitööline võib osutuda profi heaks abikäeks. Kasu