ITSPEA blogi

juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast. arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatili

 Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Nagu nädalateemast välja ka tuli, siis professionaali defineeritakse erinevalt ja iga inimese jaoks võib see veidi teist tähendust omada. Tooksin välja ühe lause, mis mulle eriti häält tegi: "Ta kasutab oma eriala tipptaseme tehnikaid, leiutab uusi ning õpetab neid ka teistele." Olen sellega päri, et proff on keegi, kes on oma tegevusalaga "sina peal", ehk oskab leida igasugustele mittestandartsetele probleemidele lahendusi - on kompetentne oma eriala küsimustes. Samuti, õige proff on see, kes hoomab oma erialast tervikpilti ning kellel on oma nägemus või alternatiivseid ideid probleemile lähenemisel ning hindab ka võimalikke riske, mis võivad tema otsusega kaasneda. Ka soov ja oskus teisi õpetada osutub määravaks.  Käsitöölist eristab profist eelkõige see, et ta ei pruugi asja nüansidesse niivõrd süveneda, kuid just käsitööline võib osutuda profi heaks abikäeks. Kasu

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Kõigepealt tuleks ära defineerida, mida copyleft sisuliselt üldse tähendab. Laias laastus seda rakendatakse selleks, et säilitada teose muutmis- ja levitamisvabadus kasutajate ning järmiste autorite jaoks. Seega see kaitseb nii arendajat(teenusepakkujat), kui ka tagab kasutajale mingil määral õiguseid. Tuntud vaba tarkvara toetaja, Richard Stallman, toob välja sellega  seoses peamisi nõudeid:     1) Vabadus käivitada programme.     2) Kopeerimine ning oma sõpradega või töökaaslastega jagamine.     3) Programmi ja selle lähtekoodi vabalt muutmine.     4) Täiustatud versiooni vaba levitamine. Copyleft litsentsid jagatakse peamiselt 4 rühma: 1. Väga tugev (AGPL - Affero General Public License) - 2002. aastal loodud vaba tarkvara litsents, mis kohustab lähtekoodi avalikustama ja teistele kasutamiseks lubama. Ehk kasutajatel oleks võimalik lähtekoodi kasutada ning muuta/edasi arendada ning seejuure

Loe läbi vähemalt 2.peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform  ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Raamatu autoritest Rick Falkvinge on Piraadipartei looja ja Christian Engström on Rootsi Piraadipartei ning ühtlasi ka Euroopa parlamendi liige. Raamatus tuuakse välja erinevaid intellektuaalomandiga seotuid probleeme, millele autorid ka omapoolseid lahendusi ning reforme välja pakuvad.   Falkvinge ja Engströmi kuus ettepanekut:     1.   "Moral Rights Unchanged" Autori töö on autori enda omand ja see peab jääma puutumatuks. Keegi ei tohi ennast kellegi teise töö autoriks välja kuulutada. Siinjuures paradoksaalne on see, et tänapäeval oleks palju lihtsam maksta kellelegi raha, et ta kirjutaks mõnda teost valmis ja siis avaldada oma nime alt ja öelda, et näete, MINA olen selle autor. Paraku ma ei leidnud sellest raamatust häid ja toimivaid lahendusi.      2.  " Free Non-Commercial Sharing " Tuleks lubada eraisikut

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. "Näe võrgus hea välja" Endalgi on tuttavaid, kel meeldib nagu öeldakse "hullu panna" ning kõike võrku üles panna või lihtsalt postitada rõvedaid kommentaare (üks tuttav pidi ka sellepärast töölt lahkuma, kuna jäi mitu korda sotsiaalmeedias oma väljaütlemistega, mis puudutasid tema ülemust, vahele). Selline kergemeelne käitumisvorm võib põhjustada, aga ka päris piinlikke olukordi näiteks tööle kandideerimisel. Tänapäeval tehakse tihtipeale ka kandideerija põhjalikku taustakontrolli ehk sirvitakse sotsiaalmeedia kanaleid mööda ning hinnatakse isiku vastavust ja adekvaatsust. Sellest, kuidas sa internetis välja näed, kujuneb ka inimeste (tööandja) üldpilt konkreetsest isikust. Internet ongi selline koht, et kui sinna kord juba midagi üles riputad, siis jääbki see sinna. Nimelt enne kuhugi suhtlusportaali postitamist, tuleks üksteisest lahku lüüa, mis on asjakohane ja mis mitte. Eelkõi