12.nädal

  • Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).
Jakob Nielseni kasutatavuse kriteeriumid:
  1. õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
  2. tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
  3. meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
  4. vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
  5. rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?

Positiivse näitena tooksin Piletilevi veebilehte, millega olen ise päris mitu korda kokku puutunud. Leht on visuaalselt üsna koloriitne ning seejuures ka täitsa hästi struktureeritud, mis teeb kasutamise üpris mugavaks ja lihtsaks (võimalik on teostada otsingut näiteks kalendri järgi või ürituse tüübi järgi). Seejuures saab kiiresti vajalikud tööriistad ja komponendid selgeks - nii, et juba teisel kasutamiskorral umbes teab, mis, kus asub, kuidas piletit osta jms. Piletilevi lehele sattudes on kohe selge, millega tegu. Seega selle lehega on suudetud tagada kliendi rahulolu ning samuti täidab see leht oma eesmärki (veebist ostlemine on tehtud lihtsaks ja mugavaks). Kokkuvõttes mulle see leht väga meeldis - kasutamise osas väga intuitiivne ehk sain kiiresti pihta, kuidas asjad käivad.

Negatiivse näitena tooksin EIS veebilehte, mida olen samuti saanud mitu korda kasutada. Esiteks, mis mind ärevaks tegi, oli EIS-i sisselogimine, millega ma iga kord hätta jään. Kord Smart ID-ga ei saa sisse, järgmine kord ei õnnestu jälle ID kaardiga sisse saada. Teiseks diplomite otsimine osutus samuti väga tülikaks tegevuseks ning iga kord läks jälle meelest ära, kus ma mingi asja sain. Seega ajaliselt kulus sellele iga kord palju aega ning tekitas ebamugavustunde. Visuaalselt näeb leht enam vähem normaalne välja, isegi. Üleüldiselt aga rahuolu oli väga madal selle veebilehe kasutamise juures.


Allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.nädal

Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Minu meelest on üheks suurimaks IT-turvariskiks pettused. Viimasel ajal on Eestis käivitunud suurem petukõnede laine, kus petturid end panga töötajana esindavad. Helistajad suhtlevad enamasti vene keeles ning väidavad justkui klient on andnud nõusoleku venekeelseks pangasuhtluseks vms. Kuid paraku on tegemist traditsiooniliste petukõnedega, millega tahetakse välja meelitada inimeste pangaparoole või pangakonto ligipääsu. Kahjuks paljusid suudetakse ka ära rääkida või veenda ning sel viisil tühjendada või võtta laene. Aja jooksul on petturite poolt kasutatavad meetodid ning veenmisviisid muutunud aina usutavamaks. Seepärast tuleb olla väga hoolas ning kindlasti kohe, kas telefoni toru maha panna või nõuda ametliku e-maili saatmist vms (loo
Lisateave

9.nädal

juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast. arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatili
Lisateave

13.nädal

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Enamasti uute toodete loomisel lähtutakse eelkõige tavakasutaja soovidest ning vajadustest ning tähelepanuta jäävad erivajadustega inimesed. Vaatamata sellele on aga hilisajal hakatud rohkem panustama ka erinevate tugilahenduste/seadmete välja töötamisse justnimelt erivajadustega inimeste aspektist lähtudes.  Sellenädalase teema järgi tuli valida enda jaoks kõige uudsem tugilahendus. Minu jaoks on suuremas osas kõik need IT tugilahendused uudsed, kuna pole ise eriti nendega kokkupuutunud. Siin tooksin välja tugilahendust, mida kasutas kuulus füüsikateoreetik, kosmoloog, Cambridge´i ülikooli kosmoloogia keskuse teadusdirektor, Stephen Hawking. Hawking põdes amüotroofset lateraalskleroosi. 1980. aastatel suutis Hawking veel mingil määral kergete pöidlaliigustega abil suunata arvutikursorit, selleks et sõnu trükkida, kuid üsna peagi kaotas ta ka selle võime. T a ei saanud ka ise rääkida, vaid kasutas enesev
Lisateave