ITSPEA blogi

Üks kõige enam realiseerunud visioonipunkt "Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes" Ilmselgelt viimasel aastakümnel on kõiksugu erinevad majandusharud rohkelt võrgustunud ning antud tendents jätkub edasi. Pandeemia puhkemisega muutus eriti populaarseks "kodukontor". Kõik, kel oli  vähegi võimalik oma tööd ümber korraldada, säilitasid niimoodi oma sissetulekut. Seevastu need, kes olid seotud teenindussektoriga jäid tööst ilma. Nüüdseks, kui pandeemia on juba mõnda aega kestnud, on töökohtade võrgustumine veelgi suurenenud. Tuues näiteks kasvõi eri riikide poliitikute kohtumised, mis viiakse läbi nüüd pigem digitaalses võrgukeskkonnas, kui füüsiliselt. Tänu võrgustumisele tekkisid erinevad lisavõimalused ka mitme töö tegemiseks või ka näiteks hübriidtöö, mida on erinevad suurettevõtted praktiseerinud ning kasutusele võtnud. Seega töökohtade digitaliseerumine on muut

Uus meedia viitab teistsugust tüüpi informatsiooni levitamise tehnoloogiale ehk täpsemalt öeldes, infotehnoloogial põhinevale massimeediale (otsimootorid, veebifoorumid, sotsiaalvõrgustikud jpm). Ehkki sajandi vahetusel on tekkinud erinevad uut tüüpi massiteabevahendeid, ei tähenda see sugugi seda, et need on asendanud traditsioonilist meediat (nt. raadio, ajakirjad, ajalehed jms.), kuid on mingil määral nii positiivset kui ka negatiivset mõju sellele ikkagi avaldanud.  Tänapäeva meedia eeliseks on kindlasti selle kättesaadavus ehk sellele saab ligipääsu peaaegu, et igaüks. Samuti muutus lihtsamaks ka oma mõtete jagamine-olgu selleks mingid foorumid, sotsiaalmeedia vms. Kuigi uus meedia oli algul populaarne just noorema põlvkonna esindajate seas, siis aegamööda on hakanud massiliselt kasutama ka vanemad. Samuti ei saa öelda, et uus meedia välistab tavameediat, lihtsalt üks on teise täiendus. Kuigi uus meedia on muutnud informatsiooni otsimise ning leviku palju lihtsamaks, võib sellega

E-post E-posti tekkimine on vaieldamatult IT maailma üks olulisemaid saavutusi. Kuigi see tekkis veel enne internetti, siis võib öelda, et just selle loomine osutus määravaks edasise interneti arengus. E-post loodi 1960.aastate lõpupoole. Enne seda sai sõnumeid saata, kas kirja või telegrammi kujul. Oluline roll e-posti arengus on justnimelt arvutivõrgul ARPANET(peetakse tänapäeva interneti eelkäijaks), tänu millele e-post hakkas 60ndate lõpus kõnealuse võrgu kasutajate seas populaarsust koguma. Ka ARPANET loojad ise ei osanud ette arvata, et e-posti laadne rakendus nii mainekaks osutub. Aastal 1971 saadeti juba ka esimene email, mis loomu poolest sarnanes väga tänapäevasega, kasutades "@" sümbolit, märkimaks meili saaja aadressi. Esimese email-i saatis Ray Tomlinson iseendale (teda peetakse justnimelt e-posti loojaks , kes võttiski emaili adresseerimiseks kasutusele "kassisaba" märgi). Kuigi oma esimese kirja sisu Ray päris hästi ei mäleta, arvab ta, et selleks või

The first web page Mees nimega Tim Berners-Lee pani püsti maailma esimese veebilehe 6. augustil, 1991. Aastal 1989, töötas Tim arvutiteadlasena CERNis ning käis välja idee, et ühedada internet(server) HTTPga. Timi ülemus suhtus ideesse, aga küllaltki skeptiliselt, tuues välja, et idee on põnev, kuid ebamäärane, millega andis mõista, et sellest ei tule midagi head välja. Aastal 1990 ühines Tim inseneri Robert Cailliauga ning koos panid nad aluse World Wide Webile. 1990. aasta lõpus arendas Tim välja ka märgistuskeele HTMLi, veebilehe struktuuri sättimiseks. Seal hulgas lõi Tim ka esimese veebiserveri. Aastal 1991 oligi loodud juba ka esimene veebileht, mis põhines World Wide Webi protokollil. Instagram Instagram loodi Kevin Sytrom ja Mike Krieger poolt ning see tuli aastal 2010 välja. Instagram on platform, kus igaüks saab jagada teiste inimestega pilte ja videoid või niisama chattida, kuid pealmine märksõna on ikkagi visuaalne kommunikatsioon . Aastal 2012 ostis Facebook 1 miljadri dol