10.nädal

  • Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

Lugesin antud artikli eesti keeles läbi ja ausalt öeldes oli see viimase aja üks huvitavamaid lugemiskogemusi. Ma pakuks välja, et see võiks igale progejale olla mingil määral kohustuslikuks kirjanduseks.

Kõigepealt, selles dokumendis oli palju häid märkusi ja mõtteid välja toodud, mis tegid selle lugemise väga põnevaks ja seejuures on see kindlasti ka väga kasulik dokument, mis on kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Antud dokumendis on iga etapp häkkeriks saamiseks ilusti välja toodud ja ära kirjeldatud. Seega arvan, et see on suurepärane juhis inimesele, kes tahab olla häkker, kuid ei tea täpselt kuidas selleks saada. Samuti kirjeldatakse dokumendis ka häkkeri põhioskuseid ning elustiili. Piisavalt oli ka viiteid erinevatele allikatele, õpetustele. Dokumendis seletati põhjalikult ka mõistete "häkker" ja "kräkker" erinevust ära. Kuigi, jah, minu arvates enamik inimesi ajab siiski need mõisted segamini ning häkkeri all mõeldakse enamasti hoopis kurjategijat vms, kuigi tegelikult see pole absoluutselt nii. Sai ka mainitud, et häkkerid on tegelikult väga targad inimesed, kel on oma missioon ning maailmavaade.
Kokkuvõttes jäi mul antud artikli lugemisest väga hea mulje. Kindlapeale soovitaks ka teistele IT valdkonna huvilistele see läbi lugeda ja analüüsida. Omale panin nii mõndagi kõrva taha:)


Allikas:
  • https://www.kakupesa.net/hacker/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.nädal

Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Minu meelest on üheks suurimaks IT-turvariskiks pettused. Viimasel ajal on Eestis käivitunud suurem petukõnede laine, kus petturid end panga töötajana esindavad. Helistajad suhtlevad enamasti vene keeles ning väidavad justkui klient on andnud nõusoleku venekeelseks pangasuhtluseks vms. Kuid paraku on tegemist traditsiooniliste petukõnedega, millega tahetakse välja meelitada inimeste pangaparoole või pangakonto ligipääsu. Kahjuks paljusid suudetakse ka ära rääkida või veenda ning sel viisil tühjendada või võtta laene. Aja jooksul on petturite poolt kasutatavad meetodid ning veenmisviisid muutunud aina usutavamaks. Seepärast tuleb olla väga hoolas ning kindlasti kohe, kas telefoni toru maha panna või nõuda ametliku e-maili saatmist vms (loo
Lisateave

9.nädal

juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast. arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatili
Lisateave

13.nädal

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Enamasti uute toodete loomisel lähtutakse eelkõige tavakasutaja soovidest ning vajadustest ning tähelepanuta jäävad erivajadustega inimesed. Vaatamata sellele on aga hilisajal hakatud rohkem panustama ka erinevate tugilahenduste/seadmete välja töötamisse justnimelt erivajadustega inimeste aspektist lähtudes.  Sellenädalase teema järgi tuli valida enda jaoks kõige uudsem tugilahendus. Minu jaoks on suuremas osas kõik need IT tugilahendused uudsed, kuna pole ise eriti nendega kokkupuutunud. Siin tooksin välja tugilahendust, mida kasutas kuulus füüsikateoreetik, kosmoloog, Cambridge´i ülikooli kosmoloogia keskuse teadusdirektor, Stephen Hawking. Hawking põdes amüotroofset lateraalskleroosi. 1980. aastatel suutis Hawking veel mingil määral kergete pöidlaliigustega abil suunata arvutikursorit, selleks et sõnu trükkida, kuid üsna peagi kaotas ta ka selle võime. T a ei saanud ka ise rääkida, vaid kasutas enesev
Lisateave