7.nädal

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Kõigepealt tuleks ära defineerida, mida copyleft sisuliselt üldse tähendab. Laias laastus seda rakendatakse selleks, et säilitada teose muutmis- ja levitamisvabadus kasutajate ning järmiste autorite jaoks. Seega see kaitseb nii arendajat(teenusepakkujat), kui ka tagab kasutajale mingil määral õiguseid.

Tuntud vaba tarkvara toetaja, Richard Stallman, toob välja sellega seoses peamisi nõudeid:
    1) Vabadus käivitada programme.
    2) Kopeerimine ning oma sõpradega või töökaaslastega jagamine.
    3) Programmi ja selle lähtekoodi vabalt muutmine.
    4) Täiustatud versiooni vaba levitamine.

Copyleft litsentsid jagatakse peamiselt 4 rühma:

1. Väga tugev (AGPL - Affero General Public License) - 2002. aastal loodud vaba tarkvara litsents, mis kohustab lähtekoodi avalikustama ja teistele kasutamiseks lubama. Ehk kasutajatel oleks võimalik lähtekoodi kasutada ning muuta/edasi arendada ning seejuures tuleks kõik muudatused ja uuendused esile tuua. Näiteks NextCloud on AGPL alusel litsentsitud

2. Tugev (GPL - General Public License) - Tagab selle, et kõik modifitseeritud versioonid algsest programmist peavad kasutama sama litsentsi ehk jääma vabaks tarkvaraks. Kuid kõik sellised toimingud nagu tarkvara kasutamine, levitamine ja muutmine jäävad kehtima. Näiteks Notepad++, Linux Kernel ja WordPress on GPL alusel litsentsitud.

3. Nõrk (GNU LGPL - Lesser General Public License) - Võrreldes GPL litsentsiga, LGPL pakub tarkvara kasutajatele väiksemat kaitset ning on piiratud nn tarkvararaamatukogudega või teise sõnaga teekidega (software libraries). Kasutaja saab LGPL litsentsi puhul muuta vaid selle litsentsiga komponente, kuid lähtekoodi avaldamise kohustus seejuures puudub. Näiteks 7-Zip on LGPL alusel litsentsitud

4. Puudub - lubatud on algsest programmist ärivara teha. Tarkvaras peab aga kaasas olema selle dokumentatsioon, mis määrab ära selle levitamise õigused ning kus on täpselt ära kirjeldatud, mis tingimustel tohib üht või teist komponenti levitada. Minu meelest aga puuduv copyleft teeb ärivara arendajate elu märksa lihtsamaks. Näiteks Facebook ja Google kasutavad seda.

Kasutatud allikad:
https://fossa.com/blog/all-about-copyleft-licenses/
https://www.gnu.org/copyleft/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.nädal

Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Minu meelest on üheks suurimaks IT-turvariskiks pettused. Viimasel ajal on Eestis käivitunud suurem petukõnede laine, kus petturid end panga töötajana esindavad. Helistajad suhtlevad enamasti vene keeles ning väidavad justkui klient on andnud nõusoleku venekeelseks pangasuhtluseks vms. Kuid paraku on tegemist traditsiooniliste petukõnedega, millega tahetakse välja meelitada inimeste pangaparoole või pangakonto ligipääsu. Kahjuks paljusid suudetakse ka ära rääkida või veenda ning sel viisil tühjendada või võtta laene. Aja jooksul on petturite poolt kasutatavad meetodid ning veenmisviisid muutunud aina usutavamaks. Seepärast tuleb olla väga hoolas ning kindlasti kohe, kas telefoni toru maha panna või nõuda ametliku e-maili saatmist vms (loo
Lisateave

9.nädal

juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna. teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks). treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas. mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast. arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatili
Lisateave

13.nädal

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Enamasti uute toodete loomisel lähtutakse eelkõige tavakasutaja soovidest ning vajadustest ning tähelepanuta jäävad erivajadustega inimesed. Vaatamata sellele on aga hilisajal hakatud rohkem panustama ka erinevate tugilahenduste/seadmete välja töötamisse justnimelt erivajadustega inimeste aspektist lähtudes.  Sellenädalase teema järgi tuli valida enda jaoks kõige uudsem tugilahendus. Minu jaoks on suuremas osas kõik need IT tugilahendused uudsed, kuna pole ise eriti nendega kokkupuutunud. Siin tooksin välja tugilahendust, mida kasutas kuulus füüsikateoreetik, kosmoloog, Cambridge´i ülikooli kosmoloogia keskuse teadusdirektor, Stephen Hawking. Hawking põdes amüotroofset lateraalskleroosi. 1980. aastatel suutis Hawking veel mingil määral kergete pöidlaliigustega abil suunata arvutikursorit, selleks et sõnu trükkida, kuid üsna peagi kaotas ta ka selle võime. T a ei saanud ka ise rääkida, vaid kasutas enesev
Lisateave